ülesanne 31.

Tasuja: Eduard Bornhöhe Redman. Tasuja oli väga põnev raamat. Seal oli seiklusid ja kurbust.
Tuuker koer Torru: Jaan Rannap. Tuuker koer Torru raamat oli täis seiklsudi ja põnevust.Raamat räägib koerast kes aitab inimesi.
Timm Thaler ehk müüdud naer: James Krüss. Raamat räägib poisist kes müüd oma naeru tagasi ja igatses seda pärast taga.

Ülesanne 30.

Jaanus Vaiksoo on töötanud emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis. Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides. Alates 2000. aastast, mil ilmus Vaiksoo esimene lasteraamat "Neli hommikut ja üks õhtu".



Andrus Kivirähk sündinud 17. augustil 1970 ja on eesti kirjanik.Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta on siiamaani elus.



Ta on kirjutanud palju raamatuid. Nagu näiteks: Jeekikm, Kuu aega täiskasvanu, Murra. Silvia Truu kirjutab rohkem laste raamatuid.



Tiia Toomet sündinud 9. veebruaril 1947 Tallinnas. Ta on 1969. aastast abielus Jaan Kaplinskiga. Ta on ka Tartu mänguasjamuuseumi rajaja ja oli selle juhataja.



Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (1938–45) õigusteadust.Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku.Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940–1949. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar.



Leelo Tungal sündinud 22. juunil 1947.Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses.



Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses. Kirjutanud hea loodustunnetusega loomajutte ja kooliolusid kajastavaid jutustusi.



Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Aino Pervik sündis velskri perre. 2004. aastal oli Aino Pervik Eesti kõige enam hüvitist teeninud kirjanike edetabelis 6. kohal 17 781 krooniga.



Jüri Parijõgi (2. september 1892 Kunda-Malla vald – 9. juuli 1941 Tartu) oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas. Kirjandusega tegeles 1912. aastast.



Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Lääne–Virumaa – 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst.Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815–1817, kreiskoolis 1817–1818.Vanemad: Isa- Juhan Reinholdson (1766–1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815); ema mõisateenija Ann (1770–1846).

25. ülesanne

Vead olid:
sammuti-samuti
gramofon-grammofon
inteligents-intelligents
anuleerima-annulleerima
parleerne-paralerne
varuks-varrukas
blufiad-bluffiad
ülestikkused-ülestikused
järeleandlikusele-järeleandlikkuse
kolleeg
reetlikkusest
järeleandlikkusele

Ülesanne 23.

Toots: Imelik, mängi üks polka.
Imelik: Võib ju kah.
Toots: Teele, teeme ühe polka.
Teele: Ei, taha!!!!!
Toots: No tule ikka.
Teele: Ei, ära tee see on valus!
Köster: Killliiasdasdasdasd
Toots: Oi issand, Kösteril on mokk löhki nagu jänesel!
Köster: Kus see kuradima Toots on!
Köster: Toots sa oled mul peos.

Ülesanne 21.

1.

Pealkiri: Elu tsitadellis

Valmimisaasta: 1947

Kirjeldus: Film "Elu tsitadellis" on tehtud A. Jakobsoni samanimelise näidendi järgi. Filmi peategelane, kuulus botaanikaprofessor Miilas on sulgenud ennast oma majja, et tegeleda teadusega ja mitte märgata seda, mis toimub väljas. Kuid käimas on II maailmasõda.


Kunstnik: Jevgeni Enei

Levitaja: Tallinnfilm

Operaator: Sergei Ivanov

Osades: Hugo Laur, Aino Talvi, Gunnar Kilgas, Lia Laats, Betty Kuuskemaa, Rudolf Nuude, Andres Särav, Lembit Rajala, Boris Dobronravov, Aleksander Randviir, Eduard Tinn jt.

Režissöör: Herbert Rappaport

Stsenarist: Leonid Trauberg

2.



Zanr: Draama

Stuudio: Lenfilm Studio (1951)

Pikkus: 1 tund 33 minutit

Lavastaja: Gerbert Rappaport ("Elu tsitadellis")

Riik: Nõukogude Liit

Osades:
Georg Ots ("Mister Iks")
Aleksander Randviir ("Elu tsitadellis")
Valentine Tern
Ilmar Tammur
Rudolf Nuude ("Jääminek")
Olev Tinn ("Nipernaadi")


3.
Pealkiri: Andruse õnn

Valmimisaasta: 1955

Kirjeldus: Film "Andruse õnn" on Hans Leberechti romaani "Kaptenid" ekraniseering. Filmi peategelane, rannakülast pärit Andrus Laane on unistanud kapteniks saada ja merd sõita, kuid tal ebaõnnestuvad sisseastumiseksamid Merekooli. Juhuse läbi hakkab ta tööle, enda arvates ajutiselt, suures gaasitehases. Kuid peagi leiab südi noormees kui ärksa vaimuga novaator tunnustust ja tärkab ka esimene suur armastus. Tõenäoliselt on noormees oma koha elus leidnud, mis sellest, et hoopis maisemas sfääris. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”

Kestus: 2582, 45 m

Kunstnik: A. Aleksejev

Levitaja: Tallinnfilm

Operaator: Sergei Ivanov

Osades: Enn Adusson, Ants Lauter, Ita Ever, Hugo Laur, Ruth Peramets, Linda Tubin, Kaljo Vaha, Lembit Eelmäe, Rudolf Nuude, Kaljo Kiisk, Jaanus Orgulas, Marjo Maasing jt.

Režissöör: Herbert Rappaport

Stsenarist: Hans Leberecht



4.
Pealkiri: Kui saabub õhtu

Valmimisaasta: 1955

Kirjeldus: "Kui saabub õhtu" on kontsertfilm, mis tutvustab Nõukogude Eesti kunsti. Filmis on kasutatud katkendeid ooperist: "Tormide rand" (helilooja Gustav Ernesaks) ja balletist "Kalevipoeg" (helilooja Eugen Kapp, balletmeistrid Ida Urbel, Udo Väljaots); valsi balletist "Tiina" esitab klaveriduo Anna Klas ja Bruno Lukk; Aleksander Lätte laulu "Lilleke" laulab Jenny Siimon, orelil Hugo Lepnurm; adagio Pjotr Tšaikovski balletist "Luikede järv" II vaatusest (Burmeisteri lavastuses) esitavad balletisolistid Helmi Puur (Odette) ja Verner Loo (Prints); Villem Kapi laulu "Kevad" esitavad Elsa Maasik ja (klaveril) Artur Lemba; Rossini "Sevilla habemeajaja" Figaro aaria esitab Tiit Kuusik, dirigeerib Kirill Raudsepp; Gustav Ernesaksa laulu "Laine tõuseb, laine kaob" estitab ENSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, dirigeerib autor; Leo Tautsi laulu "Kolhoosi pillimehed" esitavad Georg Ots ja koor; koreograafiline pildi "Heinal" estiab Eestin NSV Filharmoonia tantsuansambel tantsujuht Ullo Toomi seades; laulu "Midri-Lind" esitavad Veera Nelus ja Silvia Urb; Edgar Arro laulu "Kiigel" esitavad Harri Vasar ja ENSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor. Tallinna Kinostuudio, 1995. a. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”

Helilooja: muusikaline juhendaja Gustav Ernesaks

Kunstnik: Peeter Linzbach

Levitaja: Tallinnfilm

Operaator: A. Atakšijev

Osades: Georg Taleš, Aaro Pärn, Karl Ots, Ülo Rannaste, Inge Põder, Boris Blinov, Heike Joasoo, Sophie Sooäär, Hugo Laur jt.

Režissöör: Aleksandr Mandrõkin

Stsenarist: Aleksandr Mandrõkin


5.
Pealkiri: Jahid merel

Valmimisaasta: 1955

Kirjeldus: See on lugu spiooni paljastamisest ühes Eesti jahtklubis. Noor purjesportlane Juhan läheb tülli jahtklubi "Kajakas" treeneriga ja on sunnitud seetõttu minema naaberklubisse "Rool", mida juhatab mereväest demobiliseerunud ohvitser Raud. "Rooli" koguneb palju andekaid noori ning see ärritab "Kajaka" treenerit Pauli, sest ta kardab neile võistlustel kaotada. Juhanil õnnestubki teda võistlustel ennetada, kuid siis murdub Juhani jahil mast, mis on Pauli nõudmisel Peetri poolt osaliselt läbi viilitud. Paul tuleb võistlusel esimeseks. Peeter kutsub kibestunud Juhani baari ja teeb talle ettapaneku, et too läheks jahiga merele ja toimetaks ühe väga salajaste andmetega kirja avamerel justkui juhuslikult seilavale jahile. Juhan keeldub ja lahkub baarist. Peeter ja Paul jälitavad teda, kuid haavavad eksikombel treener Rauda, mispeale nad peavad põgenema. Juhan aga jälitab oma jahiga kahtlast purjekat ja koos piirivalvega püütakse põgenevad bandiidid kinni. Pikkamööda paraneb ka raskesti haavatud treener Raud. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”

Helilooja: Gustav Ernesaks

Kunstnik: Peeter Linzbach, dekoraator Oleg Kurg

Levitaja: Tallinnfilm

Operaator: Semjon Školnikov

Osades: Rein Aren, Ruth Peramets, Kaarel Karm, Olev Eskola, Endel Nõmberg, Õie Orav, Evi Rauer jt.

Režissöör: Mihhail Jegorov

Stsenarist: N. Lihhobabin ja A. Vassiljev




6.
Stiilipidu" on Eesti film aastast 2005.

Film räägib kolmest tegusast naisest, kes loovad pärast töö kaotust kostüümilaenutuse.

Film esilinastus Eesti kinodes 15. aprillil 2005.

Esilinastus televisioonis toimus 25. detsembril 2006 Eesti Televisioonis.

Film kandideeris 2006. aastal võõrkeelse filmi Oscarile. Maarja Jakobson sai Anapa filmifestivalil "Kinošokk" parima naispeaosatäitja auhinna.

osades: Maarja Jakobson – Alice
Anne Reemann – Ada
Evelin Pang – Jana

7.
Tegid:

Oskar Luts (raamat)

Viktor Nevezhin (kirjutaja)

Osades:
Ita Ever Tatjana Nikolajevna
Katrin Välbe Veika
Alfred Rebane Kapral

8.

Vanad ja kobedad saavad jalad alla

kirjeldus: Norm ja Mill (Henrik Norman ja Madis Milling) on raadiodiskorid, kes juhivad populaarset raadiokuuldemängu. Kahekesi mängivad nad nii mees kui naistegelasi. Nende poolt jutustatav lugu räägib vanemaealisest poissmehest Väinost (Henrik Norman), kes peale enda linnakodust ilma jäämist kolib talumajja. Kolimistöödes aitavad teda Maie (jälle Norman), Valdur ning Silvi (mõlemad Milling). Mida tal aga tegelikult vaja tundub minevat, on hoopis naine - kuid Väino arvates piisab talle Valduristki.

Zanr: Komöödia

Pikkus: 1 tund 40 minutit

Lavastaja: Rando Pettai

Riik: Eesti

Osades:
Henrik Norman
Madis Milling
Marko Matvere
Robert Gutman
Piret Laurimaa
Maarika Vaarik
Jan Uuspõld


9.



Nimed Marmortahvlil

Zanr: Draama

Pikkus: 1 tund 30 minutit

Lavastaja: Elmo Nüganen

Riik: Eesti

Osades:
Priit Võigemast
Argo Aadli
Ott Aardam
Karol Kuntsem
Hele Kõre



10.

Pealkiri: Juunikuu päevad

Valmimisaasta: 1957

Kirjeldus: Filmi "Juunikuu päevad" tegevus algab tänapäeval. Üks peategelasi, üliõpilane Peeter, kes kogu aeg on arvanud, et tema isa tapeti sõjas ja ema suri evakuatsioonis, saab äkki oma pulmade eelõhtul teada oma õige päritolu. Selgub, et Peetri ema Maire oli olnud noore vabrikandi Feliks Laurisoo armuke ja oli pärast oma au kaotamist mehe maha lasknud. Seda traagilist lugu jutustades tuuakse esile kodanliku korra lagunemine Eestis ja kõik sellega kaasnev ning nõukogude korra kehtestamine. Raamjutustuse kasutamine võimaldab minna sujuvalt tagasi loo algusaega, 1935.-1940. aastasse ja sealt edasi nõukogude aega. Kirjeldus © Eesti Entsüklopeediakirjastus „ Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976”

Helilooja: Boris Kõrver

Kunstnik: Peeter Linzbach

Levitaja: Tallinnfilm

Operaator: Evald Vaher

Osades: Andres Särev, Paul Varandi, Astrid Koik, Eva Klink, Paul Ruubel, Heinz Freiberg, Ants Eskola, Rein Mikk, Eha Sikk, Kontsantin Kald, Rudolf Nuude, Aaro Pärn, Voldemar Panso jt.

Režissöör: Viktor Nevežin, Kaljo Kiisk

Stsenarist: Georg Orm

Ülesanne 19.

1. Mis on filmikunst?V. filmikunst on kunstiliik, mis tegeleb filmide loomisega.
2. Nimeta filmižanrid.V. dokumentaalfilm,animalfilm ehk multifilm,mängufilm,muusikavideo,reklaamfilm
3. Nimeta mängufilmide liike (vähemalt 5).V. kunstifilm,lühifilm,pornofilm,põnevusfilm,märul.
4. Milliseid auhindu antakse parimatele filmidele?V. Parimatele filmidele antakse auhinnaks Oscarid.
5. Vaata Eesti filmide loendist, mis oli esimene Eesti film. Pane kirja selle filmi ilmumisaasta, pealkiri ja režissöör.V. Karujaht Pärnumaal ilmumis aasta 1914 ja režissöör Johannes Pääsuke.
6. Mis on sinu lemmikfilm? Millest see jutustab? Põhjenda vähemalt viie lausega, miks see on sinu lemmikfilm, mis sulle selle juures meeldib.V. Ühikarotid seal räägib ühikaelust ja toimetamisest. See on mu lemmik film, sest see on noortepärane. Seal saab palju nalja. Seal mängib meie kooli poiss. Ja Andri on niisama kõva vend. Tibu on oma kõhugaasidega räigelt naljakas.
7. Mis aastat loetakse filmikunsti alguseks?V. filmikunsti algus aasta on 1895.
8. Kes panid aluse filmikunstile?V. filmikunstile panid aluse Vennad Lumiere' d
9. Millal loodi esimene tummfilm?V. esimene tummfilm loodi aastal 1895.
10. Millal loodi esimene helifilm?V. esimene helifilm loodi aastal 1927.
11. Millal loodi esimene värvifilm?V. esimene värvifilm loodi aastal 1935.
12. Kes on stsenarist?V. stsenarist kirjutab filmivalmis.
13. Kes on režissöör?V. režissöör on filmi lavastaja.
14. Kes on operaator?V. operaator ehk filmija.
15. Kes on produtsent?V. produtsent on filmistuudio omanik või selle esindaja.
16. Mis on filmi tegemise juures kunstniku ülesanded?V. kunstniku ülesanne on näidlejate riietuse ees hoolitsemine.
17. Mida peab oskama näitleja?V. näitleja peab olema hea keskendumis võimega.
18. Kui saaksid võimaluse aidata kaasa filmi loomisele, siis kes sooviksid olla: stsenarist, režissöör, operaator, produtsent, kunstnik või näitleja? Põhjenda oma valikut viie lausega. Ma võtaks näitleja. Ma oskan ka natuke näidelda. Sammuti see meeldib mulle. Ja tulevikus võibolla isegi lähen õppima seda ka.

Ülesanne 18.

	ENFP
	EKSTRAVERT-INTUITIIVNE-TUNDEINIMENE-KOHANEJA (IEE – Intuitiivselt-eetiline ekstravert)

Ma sain enda kohta teada, et ei ole eriti tööinimene. Mu parimad küljed on müümine ja motivatsioon. Ma ise kusjuures arvan ja see on ka tõde, et olen koostöös päris hea. Ma olen selline tüüp kes näeb pidevalt uut ja huvitavat. ENFP tüüp on pingevaba ja võluv, erk ja üsna energiline.
Ma näitan kogu aeg välja oma emotsioone. Minu armastus kannab endas saladuse, see ajab mind segadusse, see kingib meile rõõmu. Jah ma võin saada näitlejaks ja muide olen ma selles päris hea aga mulle sobib ka ehitamis töö. Minu põhiväärtused on vabadus ja originaalsus.

ülesanne 17.

1)LUGEMINE
2)
Kolmandas peatükkis juhtub:
Nad leiavad selle mehe ülesse aga see põgeneb nende eest kogu aeg, kuid lõpuks piiratakse ta ümber ja saadakse kätte. Ta saab trahvi 1200kr.
3)

1) Tegevus toimus Tartus emajõe ligidal
2)Mari ta oli tark ja ilus koer
Ira oli Mari parim sõber ja ta oli kogu aeg Mariga kaasas, punast juustega
3) Ta tahtis olla tark ja ütles, et see ratas varastas oli pikkade juustega ja musta mantliga mees, aga see oli tegelikult vale.

4)Mul läks peaegu kõik õieti mis ma kirjutasin aga raha summat ei öeldud juttus.

Ülesanne 16 „Ramps ja oranž jalgratas“

1. ülesanne

Raamatus räägib poisist nimega Ramps kellel on oranž jalgrattas. Tegevus toimub Viru ees. Rampsi ema tuleb talle järgi aga Ramps ei taha koju minna ja hakkab vinguma. Ema läheb koju ja Ramps jääbki linna. Ramps röövitakse ja ta jäi kadunuks.

2. ülesanne

A)Langes kokku, et see ratas oli mees soost inimese oma ja see ka et, vargus toimus.

B)1.Kes oli Mari?
2.Millal varastati rattas?
3.Kes oli peategelane?
4.Kes noris Marit?
5.Mis oli Ira perekonna nimi?
6.Kes oli Hr. Kuul
7.Mis värvi oli jalgrattas?
8.Kes oli Lippus?
9.Keda meenutas Marile Mati?
10.Kus tegevus tomius?
B)vastused:
1.Mari oli koer
2.Rattas varastati öösel
3.Peategelane oli Mari
4.Anton noris Marit
5.Ira perekonna nimi on Kallas
6.Hr. Kuul oli kondstaabel
7.Jalgrattas oli oranž
8.Lippus oli politseinik
9.President Arnold Rüütlilt
10.Tegevus toimus Tartus

Ülesanne 15. Sünonüümid ja antonüümid

järgmiste sõnade sünonüümid:
vaene – varatu, kerjuslik,vilets
roheline – rohukarva, meriroheline,rohuroheline
laps – inimesehakatis, inimmaim,põngerjas
jooksma – lippama, plagama,punuma
julge – kartmatu, kartuseta,kohkumatu
õpilane – kooliõpilane, koolilaps,koolinoor
sööma – suupistet võtma, toitu (leiba) võtma
ohtlik – riskantne, kardetav,ohurikas
meeldima – meelepärane, meele järele,meeltmööda
väljamõeldis – fantaseering, mõttekujutelm,vaimusünitis

Antonüümisõnastikust otsi järgmiste sõnade antonüümid:
sile – kortsus,krobeline
helde – kitsi
lähedane – kauge
virk – laisk
lõbus – lõbutu
kitsas – avar,lai
hapu – magus
raske – kerge
tuhm – ere,hele
puhas – must

Üks kord läks kitsi Tarzan säästumarketisse. Ta nägi laiska aga lõbusat töötajat nimega Piret. Piret töötab säästukas müüana ja puhastajana. Tarzan läks tema juurde ja küsisi kergelt:" kas sa tahad minuga tulla täna avarasse džunglisse köiega sõitma "? Piret mõtles natuke ja mõtles kas tal on täna tööpaev raske või kerge. Tal oli täna raske ja ei sa täna minna Tarzaniga džunglisse. Kui Tarzan sellest kuulis läks ta närvi nagu väike laps ei saanud poes kommi. Ta lõhkus säästukas asju ja turvamees viis ta hullumajja ja talle lasti veenitesse ohtlikut rahustit. Kui Tarzan kergelt ärkas siis ta mõtles kus ta küll olla võib ja hakkas lõugama. Tarzan suutsi hullumajast põgeneda ja jooksis Sauele tagasi. Teda ajas taga pool Sauet kaasa arvatud ka politseid. Ta saadi lõpuks kätte ja viidi vangi. Kohtunik määras Tarzanile eluaekse vangla karistuse. Tarzan ei suutnud seal ka rahulikult olla. Turvamehed viisid ta kõige kindlamasse vangikongi aga ta oli seal ikka hull. Kohtunikut ja prokurörid otsustasid talle määrata surmanuhtluse. Enne surma nuhtlust tahtsin Tarzan näha Piretit kes meeldis talle neil oli 5 minutit aega . Ja siis oli aeg viimaseks sõõgiajaks. Ta sõi selle ära ja siis oligi aeg istuda tooli. Kõik läksid ruumist välja ja alles siis vajutati nuppu mis andis Tarzanile elektrivoolu mis surmas ta ja siis oli Sauel jälle rahulik ja lõbus.

„Meil juhtub koolis nii naljakaid asju“

Meie koolis on harva naljakaid asju aga mõni kord on nii, et ei saa isegi tunni ajal naeru kinni hoida. Üks kord oli meil matemaatika tund ja Martin viskas valgendaja korgi laua alla ja siis hakkas õpetaja Raimo Reitel laulma laulu ’’käin juba lasteaias ei ole väike ma’’ siis hakkas küll terve klass naerma. Veel seal klassis on juhtunud palju naljakaid asju näiteks see kui õpetaja ütles Martinile: ’’Martin mitu korda ma sulle ütlen, et ei pane jalga tagumiku alla’’ ja siis andis õpetaja talle kaardikeppiga vastu pead.

See on ka veel naljakas kui Martin ja Carl tulid oma Hesburgeri kottiga kus mõlemal oli 5 burgerit. Ma küsisin: ’’ miks tee kalassiõhtule tulite ’’ siis Martin vastas :’’ tulime siia oma bürgereid sööma’’

Veel on meil juhtunud palju naljakaid asju aga mitte rohkem kui 6c klassis. Ühe venekeel tunni ajal tuli õpetaja hiljem klassi ja tal olid jalas punased saapad ja suht imelik pats selle peal naersid ka paljud. Tunni ajal jooksis tal juhe kokku kui ma vastasin.

Üks kord koridoris oli õuna sõda kui Kaspar Karu viskas vastu kooli kappi õuna sodiks ja meie klassi õpilane Edi viskas õunaga Kasparit ja siis tunni ajal tuli õpetaja ja viis Edi õuna koristama koridori koos Kaspariga.

Ühel eesti keele tunni ajal kui õpetaja palus ühe sõna öelda täisminevikus ja kes ütleb õieti siis saab ekooli viie siis Marko tõstis käe ja ütles õige siis sai tema viia ja hüppas püsti ja oli üli õnnelik

Ülesanne 13. Kirjelda neid nägusid võimalikult täpselt!

1. Pilt
Ta nääb väja nagu puudel kellel on just panudud rõngas ümber pea. Aga tegelt on see Venemaa president kes võtab vastu North Streami gaasi toru otsust. Ta on umbes 80 aastane.Ta on oma ametis olnud 5 aastat ja ta nimi on Vasiljev Putin.

2.pilt
Pildil on Moona Liisa. Ta oli kuulus laulja kes laulis Saue koolis ooperit. Ta on umbes seal pildi peal 49,5 aastane. Ta on siia maani väga kuulus inimene kes on juba tegelikult surnud.

3.pilt
Ta nääb väja nagu sõõrik kuskil külapoes. Ta on 80 aasatne. Ta nimi on Spesial Sõrks.
Teda ei osta keegi sest ta hallitab pealt. Aga tegelikult on ta väga tähtis isik eestis nimelt ta on peaminister Andrus Ansip.

Ülesanne 11. Iseloomustus

Tema vanus on 12. Ta on välimuselt on kena ja kaunis. Pikkad patsis juuksed. Juuksed on blondid. Teistega vaidlemin ja lemmiktegevus on teistega väljas käia ja trenni teha.Tema suhted teiste inimestega on vahest halvad aga vahest väga head. Minuga vist kõige paremini. Talle meeldivad väga loomad. Talle meeldib puhas ja tervisliku õhuga loodus. Tema hobi on tennis ta on selles päris osav aga ta harrastab ka kalal käia vahest. Talle meeldib ka kunts väga ja sportlik on ka. Ta kuulab mnuusikat ka palju. Ta lemmik tund on kehaline kasvatus.

Ülesanne 9

2.ülesanne
ühtegi valet

3.ülesanne
oleks kinnimätsinud - oleks kinni mäsitud
südant murdev ahastus - südantmurdev ahastus
tagasi vaatamine - tagasivaatama

Kriminaalkirjandus

1.ülesanne
detektiiv-salapolitseinik
kriminaalne-kuritegelik

2.ülesanne
Mis on kriminallromaan?
Kriminaalromaan on kuritegevusega seotud või sellesse puutuv.
1.Kriminaalromaani komponendid on uurija,uurjaabiline,mõrvad ja antikangelane
2.Kriminaalromaani 3 liiki on ja "Detektiiviromaan", "Thriller" ja "Kohtudraama
3.Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi"
4.Sherlock Holmes ja doktor Watson lõi Arthur Conan Doyle, Hercule Poirot ja Arthur Hastings lõi Agatha Christie, inspektor Maigret lõi Georges Simenon ja Perry Mason lõi Erle Stanley Gardner.
5.Raymond Chandleri hakkas kirjutama võimalikult realistlikult ja nende romaanide õhustik on mõrvatagi kuritegudest läbi imbunud kriminaalromaane.

"Eesti keele sõnaraamat" kasutamine

2.ülesanne
poogen - tüüpsõna 8 (õpik)
poogen,poogna,poognat

õudne - tüüpsõna 11 (raudne)
õudne,õudse,õudset

korsten - tüüpsõna 8 (õpik) ja 38 (aken)
korsten,korstna,korstnat
korsten,korstna,korstent

aldis - tüüpsõna 34 (rukis)- vastuvõtlik
aldis,alti,aldist

needma - tüüpsõna 63 (murdma)- neetud
needma,needa,nean

vaaritama - tüüpsõna 53 (kirjutama)- keetma
vaaritama,vaaritada,vaaritan

teadma - tüüpsõna 63 (murdma)
teadma,teada,tean

teotama - tüüpsõna 51 (muutuma)- solvama
teotama,teotada,teotan

1.Ma korjasin kanarbikust palju pohli.
2.Ma nägin finishit ja olin esimene.
3.Apelsin oli hästi magus ja mahlane.
4.Mulle maitsevad mandariinid väga!
5.Nägime oma perega loomaajas krokodilli.
6.Olen presidenti telekast mitu korda näinud ja isegi kätlend.
7.Mu sõber Artu Mattias Jouhainen teab palju anekdoote.
8.Mu väike vend tahab saada arhiatektiks.
9.Brikett on hea kütte materjal.
10.Tabureti jalg oli katki.

"Eesti keele sõnaraamatu" kasutamine

1.
varrukas;kanarbik;apelsin;mandariin;krokodill;president;röntgen;anekdoot;detektiiv;arhi
tekt;brikett;taburet;kotlet;pankrot;garaaž;garderoob;psühholoogia;draama;kandidaat;kompvek;traagiline;hubane;kiirkäja;minia;treial;revolutsioon;materjal;linlane;professor;režisöör;vargsi;müüja;finish